Saarmaa-Telve alustasid hooaega brnos - äge, et suudame selles sarjas esikoha konkurentsis sõita!


Valitsevad Eesti ja Soome meistrid Jaanus Saarmaa ja Sander Telve avasid hooaja Tsehhis, Brno ringrajal Internationale Sidecar Trophy avaetapil, kus tõusid taas poodiumile. 

Külgvankriga alles kolmandat hooaega alustanud eestlased näitasid suurepärast minekut nii kuival kui märjal rajal. Esimese võidusõidu tulemuseks olid teise koha karikad, esikoht kaotati valitsevatele meistritele Roscher-Burkardile viimasel võistlusringil. Vihmasõidu pidid Saarmaa-Telve liidrikohal katkestama masina tehnilise rikke tõttu. 

Kahe võidusõidu peale sõitsid alles kolmandat hooaega alustanud eestlased konkurentsitult kõige rohkem ringe liidripositsioonil ja pälvisid kaasvõistlejatelt palju tunnustavaid sõnu oma sõidukiiruse kohta. Alates päris esimesest võistlusstardist Alastaros on soolosõitjatest külgvankrimehed hoolimata rajast ja konkurentidest karikad koju toonud igalt sõidetud etapilt.




Tegemist oli ekipaaži esimese treeninguga sellel hooajal, milleks otsustati sõita 1500 km kaugusele Brno ringrajale. Jaanus ja Sander olid Brnos esimest korda. Laupäeval oli kolm sõidusessiooni – üks trenn ja kaks ajasõitu ning pühapäeval toimus kaks võidusõitu.

Laupäeval oli ilm suvine ja sõitjate enesetunne hea. Esimesel sessioonil õppisid eestlased rada ja harjusid peale pikka talve masinaga, et tekiks sõidutunnetus ja ladus koostöö. Konkurentidele oli rada varasemast tuttav ja kiireimatel oli sellel hooajal ka kõvasti treeningkilomeetreid kogutud. Esimeses trennis sõitsid Jaanus ja Sander sisuliselt vihmasõidu tempot, samas näitasid mitmed kaasvõistlejad oma parima lähedast ringiaega.




Teine treeningsessioon oli ühtlasi esimene kvalifikatsioon. Seal hakkas Eesti ekipaaž tempot kruvima ja parandas ringiaega üle 10 sekundi, nende parim oli 2.17,7. Kahjuks katkestas sessiooni masina elektroonika probleem, kui töötamast lakkas nukkvõlli asendi andur. Masin remonditi päeva kolmandaks sessiooniks, alla pandi värskem tagarehv ning arutati sõidutehnikat ja -taktikat.

Suurimateks konkurentideks pidasid eestlased valitsevaid (ja mitmekordseid) Internationale Sidecar Trophy meistreid, Roscher-Burkardi tiimi, kes mõlemad kihutanud ka MMil ja kellel külgvankisõidu kogemust üle paarikümne aasta. 

Jaanus Saarmaa: „Rääkisime Telvega omavahel pikalt, eesmärk oli muidugi ringiaega kärpida. Otsustasime, et jagame teise kvali pooleks. Tegime mõned kiired ringid, siis tulime maha ja arutasime, kuidas saaks paremini. Nägime, et oleme oma klassis teised. Läksime veel korra peale, meil oli aega ainult üks kiire ring teha ja sellega vormistasime kvalifikatsiooni võidu, kui parandasime aega veel paar sekundit (Saarmaa-Telve 2.15,7; Roscher-Burkard 2.17,3). Väga raju ring oli, me ju ei osanud sellel rajal veel hästi sõita, vaatasin isegi paar korda selja taha, kas Sander on ikka veel alles, sest kiirus oli väga kõva“. 

Sander: „Ma isegi ei uskunud, et Jaanus selle tempo juures üldse suudab selja taha vaadata, ikka väga kiire oli see ring. Ja kuna sõit oli meil alles toores, siis oli masin päris närviline“.



Pühapäeval loeti sinikad ja valusad lihased kokku ning mindi 1000cc ajasõidu võitjatena stardijoonele, kus oli kolme masinaklassi peale kokku 17 masinat. Loomulikult näitasid eestlased oma trumpässa - suurepärast starti, mis tõstis nad harjumuspärasele liidrikohale. Saarmaa-Telvet olid jälitamas suurimad konkurendid Roscher-Burkard. 

Jaanus: „Saime hästi esimestena minema. Enamus sõidust oli väga ilus, puhas, kõik oli hästi. Konkurendid olid kiired. See meeldib mulle alati, et on, kellega võidu sõita. Seekord ikkagi kaotasime viiimasel ringil liidrikoha. Segama hakkasid ka ringiga mahajääjad, kes tekitasid vahet juurde, ma ei saanud enam vastu rünnata“. 

Mõlemad võidusõitjad tunnistasid, et sõit oli ka füüsiliselt raske. Sander: „Lõpuosa läks väga raskeks, kõikide nende ringiga mahajääjate ja möödumiste tõttu tegi masin järske liikumisi. Aga oli selge, et pidime vähese treeninguga jälle kohe kiiresti sõitma hakkama ja sujuvama sõidu lihvimiseks aega ei jäänud. Teadsin, et meil pole aega veereda, tuli kuidagi kiirus üles saada ja pidin korvis hakkama saama. Aga me surusime sama tempoga lõpuni ja järgi ei andnud, kuigi lihtne see just ei olnud“.  

Terve võidusõidu esikohta hoidnud Jaanus ja Sander pidid viimasel ringil alla vanduma Internationale Sidecar Trophy valitsevatele meistritele Roscher-Burkardile ja lõpetasid võidusõidu teisel poodiumikohal. Saarmaa-Telve parim aeg oli 2.13,8. kolmas 1000cc masin jäi eestlastest maha 32 sekundit.



Teiseks võistluseks oli rada vihmast läbimärg, kuigi sadu oli lakanud. Eestlaste ekipaaž on oma kahe sõiduaasta jooksul teinud kaks võidusõitu vihmaga, mõlemad läksid väga hästi (Botniaringil III koht 2024 ja Oscherslebenis tuli sõiduvõit 2025). 

Vihmasõit oli viis minutit pikem ja teha sai kaks tutvumisringi. Jaanus: „Läksime rajale lõpupoole, et rehvid maha ei jahtuks. Plaan oli kohe alguses eest ära sõita. Läksimegi kohe juhtima, sõit oli äärmiselt sujuv, lihtne, kiire, väga hea tunne oli sees." 

Sõidu algfaasis oli rada märjem, kuid eestlased suutsid sõita ringiaega 2.32,2, mis hoidis neid liidrikohal. Saarmaa-Telve tempoga suutsidki kaasa minna vaid Roscher-Burkard, kelle ees Suzuki tiim isegi veidi edumaad kasvatas. Eelmisel aastal Saksamaal õnnestus eestlastel neid kogenud konkurente vihmasõidus võita.

Kahjuks katkes Suzuki Team Estonia ekipaaži võistlus 4. ringil, kui sõidetud oli veidi üle poole võidusõidust, põhjuseks veoketi purunemine.


Jaanus: "Saime isegi väikese vahe Roscher-Burkardiga sisse sõita. Kõik oli paigas nii nagu pidi, sinnamaani kui masinal veokett katki läks, päris suurel kiirusel viienda käigu pealt, just enne pidurdusmaad. Kahju, et ei saanud lõpuni, sest võidulootus oli olemas, tegime äärmiselt tugevat sõitu.“

Sander: „Nägin vahet tagumistega. Oli tunda, kuidas meil järjest paremaks läks ja nägin, kuidas vahe konkurentidega kasvas. Meil oli väga meeldiv stabiilne slide kurvides, hästi kontrollitud, väga puhas. Allamäge sõites pidurdused väga head. Ilus sõidujoon, väga rahule võis jääda“.



Jaanus: „Märjal rajal jäin pidurdusmaadega väga rahule, kuivas oleks saanud parandada. Eks rada oli ka teiseks võistluseks juba paremini selge. Vihmasõiduks seadistasin masina nii, et võtta esirattalt pidurdusjõudu maha. Mõtlesin kogu aeg, et peaasi, et esiratas blokki ei läheks. Olin piduriga väga delikaatne ja ratas ei blokeerunud kordagi. Eks Sanderil oli ka raske alguses, me pole ju trenni teinud ja võõras rada. Selle kohta suurepärane, midagi pole öelda, vihmasõidu kohta paremat ei oskaks tahta, kõik oli ideaalne. Ja nagu alati, oli Sander korvis parim - terav, visa, närib ruttu läbi. Kui seal sekundi mõtled või kõhklema jääd, on juba hilja.“



Noor boksimehaanik Oskar Kärg võttis Brno etapi lühidalt kokku: „Väga edukas ja tore nädalavahetus oli!“ Kuigi ekipaažile jäi kripeldama nii esimese võidusõidu viimasel ringil kaotatud esikoht, kui ka liidrikohal katkestatud võidusõit, oli tegemist eduka võistluspäevaga. 

„Äge, et suudame selles sarjas esikoha konkurentsis sõita! Wild cardina nii kogenud konkurentide vastu esikoha peale välja minna on tegelikult ikkagi väga hästi, sellega võiksime rahule jääda,“ hindasid Jaanus ja Sander oma hooaja esimesi võidusõite.

Ekipaaži mentor Tarmo Tempel elas Suzuki tiimile kaasa Eestist, öeldes peale esimest sõitu naljaga pooleks: „Kõik on väga hästi! Siis oleks midagi ikka väga korrast ära, kui Jaanus ja Sander esimesed oleksid olnud“ ja lisas muigega: „Ega nendel pole vahet, kas rada on kuiv või märg, kiired ja andekad on nad kõikides oludes. Isegi uskumatu kui kiiresti on nad õppinud ja kuidas kohanevad erinevate radadega, selleks peab ikka annet olema!“


Suzuki Team Estonia ekipaaž sai Brnos sooja vastuvõtu osaliseks ja toetajaid oli tulnud lähemalt ja kaugemalt. Tunnustussõnu Eesti ekipaažile jätkus nii kaasvõistlejatel-konkurentidel, kui ka erinevate riikide fännidel. 1500 km kaugusele oli sõitnud ka suurepärane boksimeeskond Enn, Oskar, Jarod Kevin ja fännid Eestist. 

Sander: “Meeskonna üle oli väga hea meel, neist oli kõvasti abi. Oli tunda, et on palju lihtsam. Kõik tegid oma asja rõõmuga, ideaalne meeskond Täname kõiki, kes toetasid ja kaasa elasid!“. 

Jaanus: „Rõõm on näha, et meie tegemised nii paljudele korda lähevad, aitäh kõikidele toetajatele ja pöidlahoidjatele! Ja boksimeeskond oli muidugi super. Asjad liikusid, boksis olid inimesed, kes tahtsid panustada ja aitasid väga palju. Kõik olid asjalikud ja heatujulised, nii on suurepärane võistlemas käia. See meeskond aitas meie tulemusele palju kaasa, suur aitäh!“

Suurim tänu meeskonnale:

Mehaanik Enn Lähker, kes boksis asjad joonel hoidis! Meediameister Jarod Kevin Kandver, kes suutis oma kaameraga jalgrattal kihutades külgvankritega sammu pidada ja kelle materjal nii rajalt kui telgitagustest varsti teie ees on! Universaalne Oskar Kärg (15a), kes on mees nagu orkester ja kelle repertuaar on piiritu - mehaanikutöödest kuni munapraadimiseni ning tahvlinäitamisest kuni onboard videoteni!

NB! Valmimas oli ka Suzuki Team Estonia uhiuus saatesari, mille tegemisel ka fännid kaasa lõid (tunnustame kõige julgemat mootorispordihuvilist Mairot)! Värskem info meie FB-s ja Youtube kanalil!



Jaanus Saarmaa, Sander Telve ja Suzuki tiim tänavad toetajaid: Jaan Saarmaa, Sander Medri, Motoral, Motul, Fresh-EST, Forkserv, Viimsi Ehitusjärelevalve, Ramo, Tormi Nahatööd, Motorsport 108, Mustkunstiteater! Suurim tänu teile!

Kõik, kes tahaksid tiimiga liituda, koostööd teha, motosporti edendada ja osa saada sellest põnevast maailmast, palun kirjutage info@suzukiteamestonia.ee

Ekipaažile saab hoogu anda ja temaatilist merchi leiab siit:  TOETAN KÜLGVANKRI EKIPAAŽI 2026 – Suzuki Team Estonia


Kohtumiseni ringrajal!

Fotod:  Marek Paulíček, Jarod Kevin Kandver, erakogud