Legendaarne
Imatranajo tähistas 60. juubelit ja ajaloolisel linnaringil toimusid
võidusõidud European Series Road Racing etapi raames. Etapi ainsad eestlased stardijoonel
olid Suzuki Team Estonia võidusõitjad Jaanus Saarmaa ja Sander Telve, kes võistlesid
klassides Open Superbike ja Külgvankrid. Eestlased tegid motospordi ajalugu: ekipaaž Saarmaa-Telve
tõusis poodiumile koos maailmameistritega ja Superbike`ga võttis Saarmaa The King
of Imatra võidusõidult suurepärase seitsmenda koha.
Imatral on Jaanus Saarmaa võistelnud nüüd kolmes erinevas rollis: 2019. aastal Tarmo Tempeli külgvankri korvis ning käesoleval aastal külgvankri lenksus ja soolotsikliga. Sander Telve oli Imatral esimest korda.
Väärib meenutamist, et soolosõitjatest Jaanus ja Sander ostsid külgvankri ja alustasid ekipaažina alles 2024. aastal ja varem ei olnud Jaanus kunagi olnud lenksus ega Sander korvi kallutanud. Siiani on ekipaaž võtnud kolm meistritiitlit ja igalt osaletud etapilt karika koju toonud.
Superbike`ga sõitis suur osa võistlejatest kahte klassi, nii ESR Superbike kui Open SB, mille tempo oli sarnane. Eestlased valisid ajakavast selle, mis võimaldas ka külgvankriga mugavamalt starti jõuda.
Reedel toimusid esimesed kvalifikatsioonid. Rada oli poolmärg ja kaherattalistele pandi vihmarehvid. Jaanus: „Võtsime reedel väga rahulikult, õppisime rada ja säästsime rehve. Rada on ohtlik ja peab selgeks tegema kohad, kus saab kiiresti sõita. Aega oli õppimiseks vähe ja olud muutusid pidevalt, päris keeruline oli“. Rajal oli 21 sõitjat ja mõlema eestlase ringiajad olid viimaste seas, Jaanusel 2.19,9 ja Sanderil 2.20,0.
Reedel toimus ka esimene kvalifikatsioon külgvankritele. Seal oli tempo juba parem, sest soolotsikliga oli käsi soojaks sõidetud. Eestlased otsustasid minna slick-rehvidega, et mitte lõhkuda vihmarehve poolmärjal rajal. Saarmaa-Telve aeg oli 2.20,9, millega edestati näiteks ka valitsevaid maailmameistreid.
Laupäeval toimus ajasõitude teine voor. Rajaolud olid taas märjad, kuid eestlaste tempo juba märgatavalt parem. Open SB klassis oli rajal 25 sõitjat, Jaanus sai 15. koha ajaga 2.09.2 ja Sander oli kahekümnes ajaga 2.10, 9.
Sarnaselt reedega oli korvisõiduks rada kuivamas, kuid osaliselt märg. Kvalifikatsioonis sõitis 10 külgvankrit. Jaanus: „Läksime sama strateegiaga, et sõidame slickidega, sest vihmarehvidega poleks nagunii suutnud esimese kvali aega üle sõita.“ Tulemus oli väga hea - kolmas stardiruut Päivärinta/Christie ja Christie/Christie järel.
Sama päeva õhtupoolikul ootas Jaanust ja Sanderit kaks võidusõitu.
Open SB 8-ringilise võidusõidu starti läks 18 võidusõitjat. Rada oli peaaegu kuiv, mõnede märgade laikudega. Kõikidel olid slick-rehvid all. Jaanus: „Meie jaoks tegi asja keerulisemaks see, et me Sanderiga polnud kordagi slickidega sellel rajal sõitnud, paljudel oli see kogemus varasematest aastatest olemas. Oli paras katsumus kohe hea tempo leida.“
Jaanuse start õnnestus hästi ja võidusõit oli põnev. Jaanus parandas sõidus positsioone ja tulemuseks oli 10. koht. Jaanuse parim aeg oli 1.58,7. Sanderi start ebaõnnestus seekord ja ta ei suutnud kohe ka head sõidurütmi leida. Oma parima ringiaja 2.00,9 sõitis Sander viimasel ringil ja finišeerus 17. kohal.
Eestlased said veidi puhata, kuid ootamas oli külgvankrite 6-ringiline võidusõit. Rada oli kuiv ja stardis oli 8 masinat. Saarmaa/Telve start oli väga hea ja eestlased tõusid teiseks valitsevate maailmameistrite Christie/Christie järel. Pool ringi hoiti ka Päivärinta/Christiet seljataga, siis läksid maailmaklassi tippsõitjad oma teed.
Jaanusel jätkus vaid kiitvaid sõnu: „Pekka Päivärinta sõidab suurepäraselt mööda, ma polegi midagi sellist varem näinud. Isegi kui ma sõidan katvat joont, siis leiab ta koha ja läheb kasvõi lukuaugust läbi. Suurepärane võidusõitja.“
Külgvankrite konkurents oli aukartust äratav ja laupäevaselt võidusõidult kolmanda koha võtnud eestlased seisid poodiumil koos viiekordse maailmameistri Päivärintaga (korvis Christie) ja võitjate, valitsevate maailmameistritega Suurbritanniast Christie/Christie.
Eesti Suzuki ekipaaži poodium tuli napilt, neid jälitas 2015. aasta maailmameister, hollandlane Streuer (korvis Vissenberg), keda eestlased edestasid finišis vaid sekundiga. Staaride stardirivis nägime näiteks ka MMi hõbedameest Tero Mannineni (korvis Soppa), kes avarii tõttu selle võidusõidu katkestas.
Eestlaste parim aeg oli 2.08,8.
Christie/Christie sõitsid selles sõidus ka selle nädalalõpu esimese rajarekordi, milleks oli 2.04,895.
Pühapäeval toimus esimesena külgvankrite 8-ringiline võidusõit. Seekord läks eestlaste start eriti hästi ja nad tõusid kolmandalt stardiruudult esimeseks ja läksid sõitu juhtima. Tagasirgele jõudes ründas neid kohe Päivärinta/Christie, kuid Saarmaa-Telve tandem ründas koheselt vastu ja võttis oma liidrikoha tagasi. Ringi teises pooles möödus Soome esiekipaaž eestlastest uuesti. Manöövriks valisid nad sama kurvi, nagu laupäevasel võidusõidul, kuid seekord sõitis Jaanus katvat joont ja Päivärinta möödus kurvi välistrajektooril.
Jaanus: „Ma teadsin, et nagunii läheb Päivärinta oma teed. Meie oleme alles kaks hooaega külgvankriga sõitnud ja kogemuste vahe on tohutu. Aga eks me natuke ikka tegime pulli ka, oli päris hea tunne neid kasvõi üks ring enda selja taga hoida.“
Valitsevaid maailmameistreid Christie/Christie õnnestus eestlastel seljataga hoida pool võidusõitu, kuid lõpuks leidsid britid võimaluse mööduda.
Peale seda hakkasid Saarmaa/Telve masinat kimbutama tehnilised probleemid, Jaanus selgitas: „Kuna rada oli piduritele väga koormav, jäi pidurdusjõud aina väiksemaks ja pidime pidurdusmaad pikendama. Paar pidurdust lasime ka liiga kaugele. Lisaks piduriprobleemile hakkas ka sidur libisema, seega kaotasime ka kiirendustel. Viimased ringid olid juba väga aeglased, tulime praktiliselt ilma piduri ja sidurita. Me isegi peatusime korraks, kuid otsustasime ikkagi sõitu jätkata ja tulime longates lõpuni ära.“
Ja
isegi kõike seda arvestades ei kaotanud eestlased palju kohti ning finišeerusid viiendana.
Ees ootas veel suur soolotsiklite finaalsõit. Sander otsustas sellest loobuda kiiret rehvivahetust nõudnud heitliku ilma tõttu. Jaanus läks oma superbike`ga starti, tema masinaks on sellel hooajal Aprilia RSV4 Factory Superbike @Velt Motocenter. Selle tsikli võimekust demonstreeris Imatras ka Eemeli Lahti võimas sõit ja neli esikohta.
Etapi kiireimate jõukatsumise The King of Imatra stardis oli 22 kiireimat võidusõitjat klassidest ESR Superbike ja Open Superbike. Distantsiks oli planeeritud 14 ringi. Vihma tibutas õrnalt, kuid kõik läksid rajale slick-rehvidega.
Esimese stardiga kaugele ei jõutud, sest juba esimeses kurvis toimus Jaanuse ees mitme sõitjaga kukkumine ja võistlus katkestati punase lipuga. Senikaua, kuni korjati juppe ja remonditi katkist kaitseaeda, hakkas aina rohkem sadama. Välja kuulutati vihmasõit ning võistlusdistantsi lühendati kaheksale ringile.
Võidusõit toimus väga keerulistes oludes poolmärjal rajal. Paljud võidusõitjad loobusid kordusstarti minemisest ja The King of Imatra tiitlit läksid jahtima vaid vapramatest vapramad. Algselt startinud 22 võidusõitjast läks kordusstarti 11 ja finišeerus 10 sõitjat.
Jaanusele kaasa elanud tiim väga ei muretsenud, Sander Telve: „Väga hea, just Jaanusele sobivad tingimused, mida raskem ja keerulisem on, seda paremini tal läheb.“ Ka rehvivalik oli keeruline. Jaanus jõudis pit lane`i ääres oodates mitu korda ümber mõelda, kuid lõpuks otsustas vihmarehvide kasuks. Aitäh, Hanno Velt ja Velt Motocenter topeltvelgede eest!
Jaanus sai stardist hästi minema ja tõusis esimese ringi lõpuks Soome superstaaride Lahti, Lehtiranta ja Valtoneni järel isegi neljandale (!) kohale. Võidusõit oli põnev, vahetati positsioone ja konkurente jagus. Jaanus langes korra isegi kaheksandaks, kuid võttis kaks kohta tagasi ja hoidis pea lõpuni kuuendat positsiooni. Viimase ringi lõpupoole võttis kuuenda koha kohalik võidusõitja ja Jaanus finišeerus suurepärasel seitsmendal kohal.
„Vihmarehvid läksid väga vedelaks, kuna vett oli rajal rehvide jahutamiseks liiga vähe. Kuid nägin sama murega maadlemas ka mitmeid teisi ja kokkuvõttes võib ikka väga rahule jääda,“ jagas Jaanus pärast sõitu muljeid. Jaanuse parim aeg oli 2.06,6.
Jaanus ja Sander tunnistasid, et see etapp oli nende motosportlase karjääri jooksul kindlasti suurim väljakutse. Vaja oli maksimaalselt keskenduda, eksida ei tohtinud ja kõik nõudis ekstra-pingutust - võidusõidud olid rasked, kaks väga erinevat võistlusklassi, ilmastikuolud muutusid pidevalt, tänavarada esitas uusi nõudmisi nii sõitjatele kui masinatele. Kohanemist vajasid augud, kanalisatsiooniluugid, äärekivid ja raudteerööpad. Ja seda kõike kiirusel kuni 300km/h.
Etapile ekipaažile kaasa elama tulnud Tarmo Tempel teadis hästi, kui raske see rada külgvankrite jaoks on, eriti veel korvikallutajale: „Esimesed neli ringi on veel talutavad, aga vot siis läheb alles raskeks.“
Ka Sander Telve tunnistas, et tegemist oli tema raskeima võidusõiduga külgvankris. Jaanus: "Sujuvalt sõita oli sellel rajal niigi keeruline, autorööbastes kuni 250km/h ja kui me tahtsime esiotsa meeste ülikõva tempoga kaasa minna, siis see tegi asja Sanderi jaoks väga raskeks."
Aga kõigest hoolimata ütlesid mõlemad võidusõitjad kokkuvõtteks, et elamus oli raju ja kordumatu ning uute teadmiste ja kogemustega on Suzuki Team Estonia meeskond järgmisel aastal kindlasti taas Imatranajo stardijoonel!Jaanusele ja Sanderile oli pöialt hoidma ja näpunäiteid jagama tulnud ka legendaarne Eesti külgvankrisõitja Tarmo Tempel, kes oma 50-aastase karjääri jooksul võitis 5 NSVLi meistritiitlit ja on 22-kordne Eesti meister.
Muide, kunagi oli just Tarmo Tempel see motosportlane, kes esimesena Eestit Imatrale esindama tuli (korvis Silver Kuusk). Imatral on ka Jaanus Saarmaa Tarmo Tempeli korvi kallutanud.
Imatranajo 2019. Tarmo Tempel ja Jaanus Saarmaa.
Tarmo Tempel jäi Jaanuse ja Sanderi sooritusega väga rahule: „Polegi vist kunagi varem midagi sellist
näinud. Kes saab aru, see saab. Kui suur see saavutus tegelikult on. Esimesed
eestlased, kes siit üldse Eestile poodiumi toovad. Suur
asi on korda saadetud. Nii hästi külgvankri kui soologa, siin pole midagi
öelda, see on Eesti motospordi ajalugu.“
Suzuki Team Estonia ekipaaž sõidab võidu sama masinaga, millega Pekka Päivärinta 18 aastat tagasi oma elu esimese MMi tiitli võttis ja klubiks oli Team Suzuki Finland. Peale seda suurt võitu värvis Päivärinta ekipaažile võidu toonud LCR-Suzuki nina kuldseks ja tänu Tiit Aruveele on säilinud legendaarse külgvankri algupärane disain.
Motospordi fännid
rõõmustavad, et ajalooline masin on tagasi stardijoonel, rahul on ka sõitjad
ise: „See on väga hea mootorratas ja kannatab veel sõita küll. Nagu näha, oleme
sellega päris kõval tasemel konkurentsis. Alati ei pea olema uus masin, nagu mõned
on soovitanud. Veel on vara seda külgvankrit muuseumisse seisma panna.“
Suurim tänu meeskonnale: Tarmo Tempel, Oskar Kärg, Enn Lähker, Kevin Kandver, Sander Medri, Elle, Mairo, Liis ja Maris!
Eriti väärivad esiletõstmist: suurima koormusega töötanud ja kõige laiema repertuaariga Oskar (15a), kes vahetas Suzuki tiimi boksis lisaks kõigele muule muuseas ka neljakordse võitja Eemeli Lahti ja Kenny Koskineni kõik rehvid (see ongi võidu valem!); mehaanik Enn, kes sai lisaks kõigele muule finaalsõidu kordusstardi eel otsustusvõimetu Jaanuse rattaid korduvalt edasi ja tagasi vahetada ("mõtlesin juba, et poltidel kuluvad keermed ära!") ning tubli, väle ja usin kaameramees Kevin, kelle filmitud eksklusiivsed kaadrid juba varsti Suzuki Team Estonia Youtube kanalil on!
Täname toetajaid, ilma teieta ei oleks see võimalik: Fresh EST, Motoral, Motul, Forkserv, Viimsi Ehitusjärelevalve, Myrak, Velt Motocenter, Biker 24, Boats&Motors, Mustkunstiteater, Motorsport 108, TLV Invest, Voog Kodulehed, Sander Medri, Jaan Saarmaa.
Fotod: Täname Harjukuvat ja erakogud
Rohkem infot Saarmaa/Telve ekipaazi kohta: SIDECAR – Suzuki Team Estonia
Rohkem infot Jaanus Saarmaa kohta: Jaanus Saarmaa #108 – Suzuki Team Estonia
Rohkem infot Sander Telve kohta: Sander Telve #62 – Suzuki Team Estonia
IMATRANAJO 2026 TULEMUSED
Kohtumiseni Imatras 2027!